Sügiskool pildis

Lumine sügiskool on lõppenud, täname südamest kõiki osalejaid ja loodame, et teil oli meiega sama tore kui meil teiega!
Semiooni lehel ka väike pildiline tagasivaade.

Mart Anderson

Tüpograaf ja graafiline disainer Mart Anderson teeb sügiskoolis ettekande “Kirjakeele visualiseerimise tehnikatest”.

Õhtune programm: DJd Brigit & Laura

Brigit - Lotman - Laura

▶️* that funky music, semiootik!

Sügiskooli õhtuse muusikaprogrammi lennutavad öösse tähemärkimisväärsed Brigit & Laura.





* play

Peeter Tinits

Peeter Tinits ütleb enda ettekande "Arbitraarsusest aastal 2016” kohta järgmist:

“Räägin keelemärgi arbitraarsusest ja hiljutistest uuringutest arbitraarsuse piirangute kohta. Juttu võib tulla tulnukakeeltest, kliimast, kandevõimest, ikoonilisusest ja keelenähtuste seletamisest.”

Aleksei Turovski

Aleksei Turovski peab sügiskoolis  ettekande pealkirjaga “Märgid ja meeled”, milles räägib märgi sünnist ja saatusest looma elus. Märgid on silmades, kõrvades, Jakobsoni organites jne.

Scrabble'i turniir

Vahel polegi sobivaid tähistajaid nii lihtne leida. Sügiskoolis saab ennast proovile panna Scrabble'i turniiril!

Kuidas mängida? http://www.meelelahutus.eu/mangulaud/pildid/scrabble.pdf

Eksperimentaalluule näitus

Ilmar Laaban

Sügiskoolis saab pisikesel näitusel tutvuda (heli)eksperimentaalse luulega.

"Kõlaluule kui žanr tõukus soovist eemalduda keele tavapärastest struktuuridest ja traditsioonilisest semantilisest kommunikatsioonist ning luua nende asemele mitteverbaalseid suhtlus- ja väljendusvorme. Rakendati inimese hääleaparatuuri mitmekülgseid võimalusi – häälitsusi, hüüatusi, köhatusi, kõrihääli, väljamõeldud keeli, pominaid ja muud taolist. Ühesõnaga kõike, mida tavakeeles peetakse arbitraarseks, ent mis ometi kannab olulist rolli inimsuhtluse mitmekesistamisel."

Inspiratsioon: KUMU näitus “Vaikus on kuldne. Ilmar Laaban ja eksperimendid helis ning keeles”

Täname: Ragne Soosalu

Tiit Kuuskmäe

Tiit Kuuskmäe on omandanud Tartu Ülikoolis semiootika magistrikraadi ning lõpetanud Genfi Ülikoolis lingvistika eeldoktorantuuri. Tema põhihuviks on Ferdinand de Saussure'i märgisüsteemi käsitlus ning viimasel ajal üha enam selle rakendamisega seotud küsimused.

Hetkel lõpetab ta Ferdinand de Saussure’i “Üldkeeleteaduse kursuse” (ÜKK) eestikeelset tõlget.

Sügiskoolis peab Kuuskmäe ettekande "Küsimus autoritest ja keelest ÜKK-s: tõlkija perspektiiv", mille tutvustuseks ütleb järgmist: "(H)arutame lahti seda puderkapsaatikumi, mis puudutab ÜKK intertekstuaalsust, leksikat ja erinevate autorite panuseid sellesse tervikusse, mida me täna ÜKK nime all tunneme."

Doris Kareva

Doris Kareva ettekanne "Keeleilm lapse pilgu läbi" kõneleb sellest, kuidas lapse jaoks avanevad maailm ja keel üheaegselt, tekivad seosed ja järeldused, omalaadne süsteem, mis üha laienedes on pidevas liikumises, lainetuses.

Kareva toob välja kolm lapsepõlvekogemust, mis on mõjutanud hilisemat maailmapilti:
– Millises keeles kõnelda kõrgemate jõududega? Kuidas loota arusaamisele?
– Värvikirjad ja sünnipärane sünesteesia
– Luule kui ülemkeel

Roomet Jakapi

https://performachine.wordpress.com/category/postinstrumentum/

Roomet Jakapi etteaste "Tähenduse lammutus ja uustekitus hääle väänutamise praktikas" keskmes on inimhääl, millega manipuleerimine annab tulemuseks erineva koega helikogemusi ― sõnatuid ja sõnalisi, hetkes looduid ja valmismõelduid. See on loomevisklemine tähenduse paines ja seda painet piiluv refleksioon.

Vaata lisaks https://sites.google.com/site/rjakapi/!

Virve Vihman

Virve Vihman räägib enda ettekandes "Kaks keelt, kaks meelt?" kakskeelsusest (nt kakskeelsete laste puhul). Kuidas kaks keelt ajus paiknevad ja vastastikuselt üksteist mõjutavad?

Liina Paales

Liina Paalese ettekanne "Viipekeeled keeltemaastikul" seostub avaramalt visuaalse kommunikatsiooniga ning käsitleb visuaal-motoorsete keelte uurimist ja rühmitamist. Ettekandes lähtutakse kõneleja kehastusest: vaadeldakse kuuljate ja kuulmisvõimetute viipekeeli. Pikemalt peatutakse kurtide viipekeeltel, iseäranis eesti viipekeelel. 

Lisaks toimub ka töötuba, kus 

– tutvume eesti viipekeele kui visuaal-motoorse keele eripäradega;

– õpime looma ja hoidma silmsidet;

– arendame puudutus- ja kehalist väljendusjulgust;

– teeme matkimis- ja kehastusharjutusi;

– õpime tutvumisteemalisi viipeid.

Sügiskool 2016

„Ilma keeleta on mõtted vaid üks ebamäärane kaardistamata udukogu.“
Ferdinand de Saussure

XVII Semiootika sügiskool “Keelsus” toimub 5.- 6. novembril 2016 Taevaskoja puhkekeskuses.

Sügiskool on pühendatud 100 aasta möödumisele Ferdinand de Saussure’i Cours de linguistique générale ilmumisest.

Seekordses sügiskoolis soovime eri valdkondade ja kunstivormide esindajate sünergias taasavastada keele kohalolu ja põimumise kõiges. Kompame, mis on ühist, mis erinevat keeležanrites ja kultuurikeeltes, olgu nendeks argi- või teaduskeel, kirjandus-, luule- või helikeel, ent ka looduse ja loomade keel.

Keelsuse teemal omas võtmes võtavad sõna Tiit Kuuskmäe, Aleksei Turovski, Liina Paales, Virve Vihman, Mart Anderson, Roomet Jakapi, Peeter Tinits, Doris Kareva ja Leo Võhandu, kelle esinemise ajal toimub ka Ööülikooli lindistus. Lisaks on sügiskoolis pisikesel näitusel võimalik tutvuda Ilmar Laabani (heli)eksperimentaalse luulega.

Programm, registreerimine ja täiendav informatsioon saavad vormi õige pea!

XVII Semiootika sügiskooli korraldavad Eesti Semiootika Selts ja Semiootikaüliõpilaste liit Semioon. Ettevõtmist toetavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tartu Kultuurkapital.